Üha enam lapsi satub meelemürkide pärast politseisse

Tartu piirkonna grupijuhi Raino Rõõmu sõnul otsivad üha rohkem alaealisi tegevust ja seltskonda rühmades, kus pruugitakse ka alkoholi või suitsetatakse kanepit.

Statistika teeb politseile muret, sest mullu registreeriti Tartu jaoskonnas 945 alaealisega seotud juhtumit, millest ligi pooled olid seotud selliste sõltuvusainete nagu alkohol, kanep ja tubakas tarvitamisega. Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud nii üldine alkoholi ja narkootikumide tarvitamine kui ka tüdrukute osakaal selles, nemad moodustasid patustajatest juba 40 protsenti.

Kahjuks on alkohol ning üha enam ka kanep noortele lihtsalt kättesaadavad, nentis Rõõm. Eelkõige sotsiaalmeedia tõttu, kus nende ainete hankimiseks on erinevaid gruppe, millel politsei hoiab küll silma peal, aga keskendub siiski eelkõige müüjatele. Võrgustike vahelevõtmine võtab aga aega. “Paraku esimestel päevadel neid kohe kinni ei panda ja nad jõuavad juba tegusid toime panna,” selgitas Rõõm.

Politseinike kogemused näitavad, et alaealiste halvale teele kaldumise taga on üks peamine muster. “Nad tihti ise tunnistavad oma tegu ja seda, et pole kodus väga tähelepanu saanud ning otsivad seetõttu gruppi kuuluvuse tunnet,” rääkis Rõõm. “Lisaks on neil puudu tegevusest, sest näiteks vanematel ongi majanduslikult keeruline neid kuhugi trenni panna.”

Seltskondades on murekoht aga see, et alaealiste hulgas levivad väärarusaamad kanepi «ohutusest» ning arvatakse, et selle proovimine ei too tagajärgi. “Tegelikult näeb politsei, et tihti on kanep esimene samm, mis viib edasi teiste narkootikumide tarvitamise ja ainete müümiseni. Mitte ühegi narkootilise aine tarvitamine ei ole ohutu ja see kehtib ka kanepi kohta,” lisas Rõõm.

Enamikul juhtudel avastab politsei alkoholi või muid aineid tarvitanud noored kellegi kodust. Üldjuhul on pidu valjuks läinud ja naaber on kutsunud politsei, kes siis leiab sealt lapsed.

Klubidesse alaealised ei kipu, sest neis kontrollitakse ka dokumente.

Tartu ühe tuntuima ööklubi Maasikas kommunikatsiooni- ja personalijuht Kristel Kadaja ütles, et kontroll on järjepidev. “See põhimõte on meile üheselt mõistetav ega kuulu erandite tegemise alla,” jätkas ta ning lisas, et tema teada pole ka neid olukordi esinenud, et alaealiste alkoholi tarvitamine oleks kas Maasikas või mõnes teises Tartu klubis probleem.

Tartu piirkonna grupijuht Rõõm selgitas, et olgu alaealine alkoholi või narkootikumidega patustaja kas kodus või linna peal, pole politsei eesmärk neid süüteomenetlusega karistama asuda.

Üldjuhul on pidu valjuks läinud ja naaber on kutsunud politsei.

“Narkootikumide tarvitaja on abi vajav inimene. Toetus ja abi on kättesaadavad ning abi otsimine peab saama normaalsuseks. Näiteks noortega seonduvalt viime läbi perevestlusi, et neid paremal teekonnal toetada ning vältida seda, et nad uuesti narkootikumide tarvitamise või sõltuvuse küüsi satuks,” rääkis Rõõm.

Ta lisas, et laste tegevuse ja heaolu vastu võiksid rohkem huvi tunda nii nende sõbrad kui ka vanemad, et alaealised seadustega päris pahuksisse ei satuks. Näiteks peaksid emad-isad vähemalt korra nädalas leidma aega, et oma lastega päriselt rääkida ja huvituda, kuidas neil läheb või mida nad sotsiaalmeedias teevad. Eriti nüüd, koolivaheajal.

“Samuti võiksid noored ise julgemalt näiteks veebipolitseile teada anda, kui midagi kahtlast märkavad, sest nad veedavad sotsiaalmeedias ehk rohkem aega,” soovitas Rõõm ja sõnas: “Parem on ikkagi probleemi märgata enne, kui see päris hulluks läheb.”

Allikas: BNS