Päästeameti demineerijad aitasid Ukrainas lõhkekehi kahjutuks teha

Päästeameti demineerijad viibisid Harkivi piirkonnas humanitaardemineerimismissioonil, kus tehti koostööd Ukraina demineerijatega. Eesti meeskond aitas kaasa ohtlike lõhkekehade kahjutuks tegemisel ning miiniväljade puhastamisel, et toetada piirkonna elanike turvalisust ja igapäevast toimetulekut.

Ukrainas tegelevad demineerimisega nii politsei, kaitsevägi, päästeamet kui ka transpordiamet, ent Eesti meeskonna sõnul sarnaneb just Ukraina politsei demineerimisüksuse töö kõige enam Eesti omaga. Seetõttu töötati üheskoos just nendega. Missioon toimus aktiivse sõjategevuse piirkonnas, kus tuli arvestada pideva drooniohuga ja järgida kohalikke ohutusreegleid.

Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Kalvar Tammine sõnul oli tegemist esmakordse olukorraga, kus Eesti demineerijad töötasid riigis, kus käib aktiivne sõjategevus.
“Meie demineerijad käisid esimest korda missioonil riigis, kus käib aktiivne sõjategevus. Missiooni eesmärk oli toetada Ukraina politsei demineerijaid sündmuste lahendamisel, parandada elanike turvatunnet ja saada ka ise kogemus lahingumoona tõrjumisel kriisi ajal. Ukrainlastele on väga tähtis anda põllumeestele kindlus, et neil on ohutu põllutöid teha. Samuti tuleb hoida lahingumoonast puhtad kõik kohad, kus inimesed liiguvad või aega veedavad, olgu see kohalik tee või mänguväljak. See on oluline, et elanikud saaksid elada inimväärset elu nii palju kui sellises olukorras on see võimalik,” ütles Tammine.

Tema sõnul erines töö Harkivis suuresti Eesti tavapärasest keskkonnast.
“Võrreldes sealseid olusid meie igapäevatööga kodumaal, on erinevusi palju. Siin on meil enamasti aega planeerida, mõelda taktikat, seal on osades kohtades heal juhul 2 kuni 3 minutit aega, et üldse midagi teha. Sündmuskohtades on veel suitsevad masinad või ehitised, maapind on täis lõhkekehasid, nende detaile ja kilde. Lahingumoon on hoopis teistsugune kui see, millega oleme siin harjunud tegutsema. Meeskondade suurus, varustus ning isegi ringiliikumise viisid on täiesti erinevad,” rääkis Tammine, lisades, et saadud kogemuste põhjal hakatakse üle vaatama ka Eesti enda valmisolekut kriisiohvides tegutsemiseks.

“Kogemus oli meile vajalik. Ettekujutus sõjaolukorras demineerimisest oli meil enam-vähem olemas, aga päris teadmise ja kogemuse saab ikka kohapeal. Seda ei anna edasi ükski video, pilt ega jutt,“ ütles Tammine. Tema sõnul areneb sõjatehnika, droonid ja lahingumoon väga kiiresti, mistõttu tuleb pidevalt kohaneda ja oma oskusi uuendada.

Missiooni käigus annetas Päästeamet Ukraina kolleegidele ka kaks Eestis varem kasutusel olnud demineerimissõidukit, mis on kohandatud spetsiaalselt lahingumoona transpordiks ja käsitlemiseks.

Abimissioon kestis kokku 64 päeva. Harkivi oblastis töötas kahes vahetuses kokku kaheksa Eesti demineerijat. Esimese rotatsiooni rahastas välisministeerium, teise päästeameti enda eelarve.