Nõo surmasõitjale kutsuti poole aasta sees politsei 20 korda

Siseminister Igor Taro sõnul teatas PPA peadirektor Egert Belitšev talle, et eelmisel nädalal Tartus endist elukaaslast pussitanud ja Nõo vallas surmaavarii põhjustanud mehele kutsuti viimase poole aasta jooksul politsei koguni 20 korda.

“Politsei võttis väljakutseid tõsiselt, tegutses vastutustundlikult. Aadressid olid teada, tegelane samuti. Käidi kohal ka naabrite kutse peale, kes kuulsid karjumist. Käidi ka siis, kui kannatanu kartis minna tööle õues luusiva ekselukaaslase tõttu. Väljakutse põhjustaja eemaldati sündmuskohalt – viidi Tartu vanglasse kainenema või kutsuti lähedased järgi,” kirjutas siseminister sotsiaalmeedias.

Taro sõnul on selle ülimalt traagilise loo puhul olulisi lünki suures pildis, mis ulatub politsei tegevusest palju kaugemale.

“Näeme, et politsei edastas vajaliku info eri osapooltele. Meil siiski puudub hetkel teadmine, kuidas teised selle kätte said ja mida ette võtsid. Selle väljaselgitamisega veel tegeletakse,” selgitas Taro ja lisas, et näiteks lähisuhtevägivallaga seotud väljakutsel täidetav infoleht liigub ka kohaliku omavalitsusse, et sotsosakond saaks teada abivajajast.

Siseminister tõdes, et kehtiva seaduse järgi ei ole politseil õigust kehtestada võimalikule vägivallatsejale isegi tõhusat viibimiskeeldu. Seda kavatseb siseministeerium muuta ja vajalik seadusemuudatus on kooskõlastamisel.

“Praegune 12 tunni piirang poleks toiminud näiteks siis, kui samast korterist tuli mitu väljakutset sama ööpäeva sees 16-tunnise vahega. Ka hetkel kehtiv kõrgendatud ohu lävend ei võimaldaks seda, kuni kannatanu elu pole tõsiselt ohus. Vajalik seadusemuudatus on hetkel kooskõlastamisel ja võimaldab politseil edaspidi paremini ohvrit kaitsta,” ütles Taro.

“12 tunni piirang” tähendab, et kui politsei annab vägivallatsejale käsu kodust lahkuda (ajutine tõkestusmeede), siis see kehtib ainult 12 tundi. Samuti ei saa politsei alati kedagi kinni pidada või eemaldada, kui ohvri elu pole ohus, isegi kui olukord on korduv ja selgelt ohtlik.

Ministri sõnul vajab selgitamist, milline on spetsialistide vastus, kui nendeni jõuab info psüühika häirete või sõltuvusprobleemide puhul teave patsiendi riskikäitumisest. Selleks ootab siseministeerium sotsiaalministeeriumi tervishoiu valdkonna esindajaid lähisuhtevägivalla ekspertühma ja juhtrühma liikmeteks.

“Samuti oleks palju abi sellest, kui kokkuleppemenetluse järel määrataks kriminaalhooldaja koheselt kohtuotsuse kinnitamise järel ning järelevalve ja toetusmeetmed rakenduks ilma viivituseta ja oleksid ka asjakohased,” lisas ta.

Taro märkis, et varem on täiendatud on sisekaitseakadeemia ning politsei- ja piirivalvekolledži õppekavasid, et tulevased ametnikud oleksid paremini ette valmistatud lähisuhtevägivalla olukordade lahendamiseks. On loodud ka täiendkoolituse politseinikele ning korraldatud esmareageerijate nõustamist, et tugevdada nende oskusi ja vaimset vastupidavust. Taro sõnul on oluline, et PPA sellega jätkaks.

“Aga see kompetents ja asjatundlik lähenemine on vajalik ka mujal suures pildis. Kõige tähtsam õppetund on meenutus, et lähisuhtevägivalla tõkestamine, ohvrite kaitsmine ja vägivallatsejate ohjeldamine, vajadusel ka ravimine ei ole ju ainult PPA teha, vaid hoopis laiema vastutusega valdkond,” ütles minister.

PPA juht Belitšev kinnitas siseministrile, et politsei kavatseb rakendada eelolevate jõulude ajal lisaressurssi lähisuhtevägivallas kõige keerulisemateks perioodiks ning teha seda varasemast tõhusamalt.

“Jätkame ka lähisuhtevägivalla juhtumite info regulaarset edastamist meedia vahendusel – see aitab hoida fookust sellel julmal nähtusel, mis rikub inimeste ja perekondade elusid, sandistab vaimselt ka lapsi ja võib viia ka väga traagiliste tagajärgedeni,” ütles Taro.

Tartumaal Nõo vallas eelmisel nädalal juhtunud kahe hukkunuga laupkokkupõrge oli esialgsetel andmetel tahtlikult põhjustatud; kokkupõrke põhjustanud 39-aastane mees oli umbes poolteist tundi varem Tartus Kaunase puiesteel pussitanud oma endist elukaaslast.